Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama möödunud majandusaasta kohta majandusaasta aastaaruande. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui aktiivset äritegevust ei toimu. Aastaaruannet peetakse ka ettevõtte hinnete leheks: sealt saab teada, kas ettevõte lõpetas eelmise majandusaasta suurepäraselt või saaks edaspidi märgatavalt paremini.
Aastaaruanne tuleb esitada Äriregistrile hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ning esitamise tähtaeg on valdavalt 30. juuni.
Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest (v.a mikroettevõtja).
Ettevõtte asutamisel, lõpetamisel või majandusaasta alguskuupäeva muutmisel võib majandusaasta olla erandkorras ka lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu. Nt kui ettevõte asutati 15. augustil 2023 ning majandusaasta on valitud kalendriaasta, siis sellisel juhul võib olla esimese majandusaasta aruande perioodiks 15.08.2023–31.12.2024. Juhul aga kui ettevõtte oleks asutatud 15. mail 2023, siis on esimeseks majandusaasta aruandeperioodiks 15.05.2023–31.12.2023.
Kui majandusaasta aruannet ei esitata õigeaegselt või jääb see esitamata, on registripidajal õigus ilma hoiatamata trahvida nii juriidilist isikut kui ka kõiki aruande esitamiseks kohustatud isikuid ÄS § 71 alusel. Kui majandusaasta aruannet kuue kuu möödumisel seaduses sätestatud aruande esitamise tähtaja möödumisest ei esitata, algatab registripidaja ÄS § 60, MTÜS § 361 või SAS § 341 alusel juriidilise isiku suhtes järelevalvemenetluse, mis võib lõppeda juriidilise isiku registrist kustutamise või sundlõpetamisega.
Majandusaasta aruande esitamine vastavalt ettevõtte suurusele
Ettevõtted on jagatud suuruse alusel kategooriatesse, mille alusel Eesti finantsaruandluse standard kehtestab igale grupile miinimumnõuded:
Mikroettevõtja aastaaruanne on enamasti väga lühike ning annab edasi minimaalse info.
Tegevusaruannet aruandele lisada vaja ei ole. Mikroettevõtja on osaühing, mille varade maht jääb alla 175 000 euro, kohustised ei ületa omanikele kuuluvat omakapitali, müügitulu on kuni 50 000 eurot ja ettevõttel on ainult üks osanik, kes on ka juhatuse liige.
Väikeettevõtjad koostavad lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis sisaldab kahte põhiaruannet – bilanssi ja kasumiaruannet ning lisasid ja ka juhatuse tegevusaruannet. Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, mis ei ole mikroettevõtja ja mille näitajatest võib aruandekuupäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja peavad koostama täis aastaaruande, mis sisaldab kõiki nelja põhiaruannet – bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ning lisasid ja juhatuse tegevusaruannet.
Täismahus aastaaruanne on kohustuslik ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
Keegi ei keela mikro- ja väikeettevõtja koostada lühendatud aastaaruande asemel ka suurema kategooria ettevõtja raamatupidamise aastaaruannet.
Tegevusaruanne
Mikroettevõtja tegevusaruannet koostama ei pea, küll aga teised ettevõtjad.
Tegevusaruanne peab sisaldama järgmist infot:
- Ettevõtte asutamise aeg või tegutsemise aeg
- Ettevõtte peamine tegevusala ja eesmärgid ning kõrval tegevused
- Olulised sündmused ja tegevussuunad majandusaastal
- Juhatuse hinnang majandusaasta tulemuse kohta
- Edasised plaanid
- Kas ettevõte on jätkuvalt tegutsev
NB! Omakapital peab moodustama vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali miinimumnõude. Kui ettevõtte omakapital ei vasta bilansipäeva seisuga äriseadustikus sätestatud nõuetele,, saab anda teada, missugused on abinõud, plaanid netovara tõstmiseks – tegevussuundade muutmine, käibe kasvatamine, kasumlikum äritegevus, omanike sissemaksed omakapitali tõstmiseks (sh ülekurss), reservide moodustamine jne.
Kui ettevõte on piisavalt suur, et kuulub auditeerimisele, siis on tegevusaruandele täiendavad nõudmised.
Majandusaasta aruanne on avalik dokument, ning on kättesaadav avalikkusele: kliendid, tarnijad ja koostööpartnerid – kõigil on nüüd tasuta võimalus teie ettevõtte tausta ja finantsnäitajatega tutvuda, mistõttu on äärmiselt oluline tagada, et aruandes sisalduv teave oleks täpne ja professionaalsel viisil esitatud.
Kui esitada majandusaasta aruanne õigeaegselt ning korrektselt, edastab see märgi ettevõtte usaldusväärsusest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pühendumusega kokku pandud majandusaasta aruanne on ettevõtte esinduslik visiitkaart.
Pärnu raamatupidamisfirma OÜ RVR finance raamatupidaja saab olla abiks majandusaasta aruande koostamisel. Selleks võta ühendust siin
Aitan hea meelega!
Allikad:
Äriregistri seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022024
Raamatupidamise seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022027
Audiitortegevuse seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022007